Kommenteerin dt.ee blogikannet veebisaitide maksumuse ning kvaliteedi kääride kohta. Odav, tasuta või mõne tuhande krooni eest tellitud veebisait ei pruugi olla üldse halb valik – lihtsalt on oluline teadvustada, kui olulist rolli veebisait sinu ettevõtte jaoks mängib: Värska autoremonditöökoda saaks ilmselt kenasti hakkama ka isetehtud saidiga edicy, weebly vm keskkonnas ning ei pea ilmtingimata omama
Neil päevil on turule tulnud innovatiivsete lahendustega ettevõtmine, mis lähemalt uurides on minuarvates täiesti ainulaadse ärikontseptsiooniga Eestis. Ettevõtte teenuste ja ärilahenduste sihtrühmaks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtted, kuid koostööpartnerite skaala, kes saavad erinevate teenuste kaasturundusest kasu lõigata on väga lai – alates koolitajatest, IT ettevõtetest, hostingu – ja raamatupidamisteenuse pakkujatest kuni Sharepointi spetsialistide ning
Kõige kuumem kaup 2009 aastal on töökoht. Töökoht kui selline – jättes kõrvale karjääriredeli ning töö ja hobi sümbioosi. Online värbamisteenuseid pakkuvad portaalid annavad keskmiselt 60-200 kandideerimist ühele ametikohale, mõnel juhul ka 1000 ringis; see arv oli veel paar aastat tagasi heal juhul 10, teinekord ka vähem, olenevalt ametikohast ning piirkonnast. Ei olnud harvad ka
Eelkõige banner- ning foorumisturundust planeerides tasub sinu sihtrühma käitumistavasid tähelepanelikumalt vaadelda. Paljud ettevõtjad, kes ei kasuta PR firma abi ning planeerivad turundustegevusi firmasiseselt võivad sügavalt ämbrisse astuda ning palju raha kaotada – internetis on võimalik müügikäivet kõvasti suurendada ilma ressursse kulutamata kuid sama laia joonega rahaliselt kõvasti kaotada. Veebisaite valides toetutakse eelkõige veebistatistikaile – eestipõhist
See on POP? Et ajaga (internetiseerumisega) kaasas käia? Et sarnaneda oma sõprade ning äripartneritega? Mis on bloginduse nii populaarseks teinud; lausa niivõrd, et isegi ettevõtte veebisaidi varem kohustuslike lehtede nagu Avaleht, Tagasiside jms on asendunud Blogiga? Selline küsimus tekkis mulle pähe, kui sain järgmise e-mõtiskluse ühelt tuttavalt: Blogimine on väga inimese põhine, ehk kui oled
Jätkan varemalt blogitud teemal – kuidas müüa, kui eksisteerib ka tasuta pakkujaid. Kasutan kõikide teenuste, lahenduste ning toodete nimetamiseks sõna TOODE. Kui ettevõte, keda pead konkurendiks müüb või teeb eripakkumisena hinnadumpingut ning võimaldab osta toodet tasuta. Kas sellel tootel on kõrvaltooteid, ilma milleta ei saa klient toodet kasutada? Kui, siis kas kõrvaltoodetele on määratud hind?
Oma äri alustades on mustmiljon suuremat ning väiksemat nüanssi, millega tegeleda: toote-teenuse turuanalüüs, sihtrühma ning selle harjumuste ning katmata vajaduste kaardistamine, tarkvarateenuste lahenduste pakkuja valimine, domeeni valik, eelarve planeerimine jnjne. Mis on veel oluliseimad? Kui tähtsustatakse internetiturunduse kanalite osatähtsust ettevõtte müügiedukuse näitajates tasub tegevusi ning valikuid planeerides võtta arvesse: domeeni nimi – kas seda võib
Mõtlemapanev viide YouTube vahendusel konkretiseeris sarnaseid mõtteid, mis on läbi jooksnud erinevatest meediumtest: Kasuta võimalust, haara turgu, Start up! Head Ideed on reeglina raskelt müüdavad, kuna inimesed suhtuvad uutesse Asjadesse kas eelarvamusega või ei ole väga altid neid vastu võtma. Praeguse elu atmosfäär aga eelistab Uut: uusi lähenemisi tõekspidamistesse, inimestesse – ärisse ning töösse, uutesse
Internet – demokraatia ning tasuta info, teenuste, knowhow ning loomingu kants. Internetis levivate seaduslike ning illegaalsete koopiate maht on täiesti pöörane. See on nii suur, et internetis raha teenimine ei ole 1,5 miljardi kasutaja tingimustes kõige lihtsam. Kui seisate leiva leti ees – üks müüjatest pakub teile leiba tasuta, siis ilmselt ei leidu ainsatki kienti,
Internetiseerunud põlvkond – mis see on? Milliste aastatega mõõta põlvkonda, kes on internetipõlvkond? Internetistumine toimub maailma eripiirkondade paigus erinevalt. Internetiseerunud uut põlvkonda tähistavad lapsed, kes alustavad internetis suhtlust, mängimist, chattimist eelkoolieas või algklassides. Nende arusaam info hankimisest ning vahetamisest, sotsiaalsusest on erinev nendest, kes asusid internetti avastama seoses oma esimese, teise või kolmanda töökohaga. internetiseerunud